st. arnoult - nowhere

niisiis asusime pariisist orléansi h22letama.

saime rongile ja massy-palaiseau peatuses maha ja kiirtee peales6idule ja seal me siis seisime ja h22letasime ja p2rast m6nda aega v6ttis yks portugali noormees, kes juba korra m88da s6itnud oli, meid siiski peale ja viis st. arnoult'sse. kohta, kuhu me hitchwiki j2rgi j6udma pidimegi.

ja mis polnud sugugi nii hea h22letamiskoht, kui oleks v6inud arvata. aga seal me seisime oma nigela sildiga (rebisime yhe reklaami maha, sest paremat ei paistnud leiduvat) ja lugesime piirdele maha j2etud graffitit, neljas eri keeles, alates aastast 1977 (keegi texasest), mis k6ik suurelt hoiatasid "don't stand here!" ja yks poeetilisem kirjutis "here we stand alone, happy we're still alive"

seisime seal ja s6ime ja siis seisime veel ja siis proovisime juba pimedas ja paduvihmas kiirtee 22res auto peale saada. ja andsime alla ja leidsime yhe péage'i peldiku, mis oli kuiv ja mitte liiga sitane ja seadsime end seal 88ks sisse.

peldik

88sel hakkas vb lyhise t6ttu selle kuivati pidevalt undama.

meie pesa

ja hommikul ajasid meid yles kiirtee t8tajad, kes v6tmega ukse lahti keerasid ja ehmatasid meie peale samav6rd kui meie nende peale ja ytlesid midagi arusaamatut prantsuse keeles mille peale me oskasime ainult "merci" kosta ja asjad kokku pakkida.

meie lisandusega

nii et seisime selles jumalasthyljatud kohas edasi ja saime viimaks auto peale, mille juht s6itis tours'i aga oli n6us meid orléansi juures maha panema, mida ta ka tegi kui ta oli juba korra t2iesti vales suunas orléansist m88da s6itnud ja siis p2rast kuutkymmet kilomeetrit j2lle m88dus.

                                                                         kiirtee 22res

ja ta j2ttis meid t2pselt keset kiirteed.

kaasr2nnuline

kust politsei meid 6nneks orléansi sisse juba toimetas, saanud aru, et k6ige rohkem me tahamegi mitte seadust rikkuda vaid sellest neetud kohast lihtsalt p22seda.

wohooo

orléans

pariis

                                                                            olà, paris

j6udsime siis franky autos esmasp2eva hommikupoolikul ilmselgelt liiga kergesti pariisi, aga muidugi sel hetkel olime veel high spirited ja ei teadnud, et reis nyyd karistab. franky pani meid notre dame'i ees maha ja otsisime k6igepealt yles shakespeare&co, v2ikese raamatupoe, mis kuulu j2rgi v6tvat reisijaid tihti yleskorrusele katuse alla. ja saime teada, et seal toimuvad praegu kirjanike workshopid ning kui me just m6lemad tublisti kirjutama ei hakka pole meil erilist p6hjust selle peale loota. seega hiivasime kotid uuesti selga ning asusime rongijaama poole teele.

bussi peal kohtusime yhe portree fotograafist naisterahvaga, kes k6igepealt meist pilti tegi ja siis edasi juttu ajas, peamiselt manitses meid mitte kedagi usaldama ja k6igest varast kymne kyynega kinni hoidma, mida me ka hoolikalt tegime.

rongijaamas leidsime p2rast m6neaegset seiklemist kapid, tegime kindlaks, et meie suured paunad mahuvad kenasti nelja eurosesse v2ikseimasse kappi 2ra ja olime seega vabad pariisi peale uudistama minema. kuna kesklinn oli paksult turiste t2is ning ei paistnud eriti kutsuv olime juba ette plaani v6tnud 18-20nda sektori ja alustuseks k6mpisime otseloomulikult montmatre'le.

                                           vaade meie einestamiskohast sacre coeuri ees pargis

k6hud t2is liikusime sacré coeur'i ette, mis oli muidugi rahvast pungil t2is, tagataustal vooris kirikust sisse v2lja yhtlane vihmauss kylastajaid, eespool turnis postidel ja aedadel yks jalkapoiss, kes teegi enamv2hem k6ike, mida palliga yldse v6imalik ette v6tta on ja siis veel m6ndagi hoopis ootamatut.

                          ja muidugi k2isime sacré coeuris sees, kus pole lubatud pilte kahjuks teha.

ja k6ndisime veel ringi ja siis edasi 19nda poole, kus lootsime squati leida ja leidsimegi 6ige aadressi ja tegime kindlaks, et see pole mitte teps squatt vaid hoopiski haigla, nii et suundusime edasi parc des buttes-chaumont'i kus lootsime magada ja siis l6puks ei maganud, sest see pannakse lukku kell kymme 88sel ja edasi saalib terve 88 seal security ringi.

aga veidi v2sinult ja n6utult j6ime seal oma veinid 2ra ja otsustasime kymneni seal olla. kymneks oli meil j2rgmine plaan - j2tta magamiskotid parki p66sastesse, k6ndida seitsmeni hommikul pariisi peal ringi ja siis tagasi tulla ja p2eval magada. ja muidugi ei l2inud mitte teps nii.

vaid m6ned tunnid hiljem 2randasime yhelt bussipeatuse juurde j2etud sofalt madratsi ja tassisime selle natuke k2iguteelt eemale, mis oli isegi juba p2ris hea plaan kui keset 88d poleks hakanud sadama, mis ajas meid varakult jalule ja magamiskottide j2rgi, mis olid m6istagi l2bim2rjad ja siis internetikohvikute vahel saalima yritades leida squatte v6i youth hosteleid ja l6puks lihtsalt m6nd odavat hotelli, mis poleks t2is buukitud.

                                                         vihmakassid moulin rouge'i ees

ja leidsime grand hotel'i, kus suure voodiga tuba kahele maksis 37€ ja sai k2ia dussi all, m6ninga sooja veega, mis ysna ebakorrap2raselt kylma vee vahele ilmus. ja sai magamiskotte kuivatada, mis selleks hetkeks oli meie suurim probleem.

hotellis sisse seadnult ja pestult ja kuivades riietes asusime 8isele sightseeingule, mis oli p2evast palju vaiksem ja meeldivam.

ja siis marssisime oma toakesse tagasi ja magasime yheteistkymneni, andsime toa yle, kuritarvitasime m6ne tunni v6rra nende lahket luba, et me v6ime korra internetis k2ia, leidsime orléansis 88maja, m6tlesime kunagise bastille juurde k6ndida ja revolutsioonile austust avaldada, aga ei j6udnudki vaid k6ndisime clichys ja siis montmartre'l surnuaias, aga jim morrison ikkagi polnud sinna maetud nii et jooksime taas jaama ja j6udsime kottideni paar minutit enne kui oleksime pidanud viivist maksma.

                                                    pariisi kaart p2rast hoolikat sightseeingut

ja l2ksime 2ra.

dendermonde

niisiis, j6udnud kahe paiku 88sel franky poole, t6i ta meile pudeli sangriat (pakkunud eelnevalt v2lja veel palju valikuid) ja 6petas meid massaazhitooli kasutama ja valis oma tuhandest filmist (ei, p2riselt, tal oli kodus yle tuhande filmi, kenasti nummerdatud, hinnatud ja kataloogi kantud) v2lja wolfmani, mis osutus yllatavalt p6nevaks. ise l2ks ta ysna pea yles magama, aga meie, varustatud sangria ja meelelahutuse ja peaaegu n6udega, et toas peab suitsu tegema, kuigi me yritasime talle selgitada, et k2ime 22rmiselt hea meelega maja ees t2naval, ei saanud und enne filmi l6ppu ehk, siis viie paiku hommikul.

                                                kohe p2rast tytart tutvustati meid mootorrattaga,
                                                          millega meid hiljem ka s6itma viidi

t2nuv22rsel kombel ei 2ratanud franky meid mitte seitsme ajal, kui ta ise 2rkas. ta 2ratas meid kella yheksa ajal, aga v2hemasti veel sel p2eval ei olnud me v6imelised seda hindama. niisiis olime terve p2eva unised ja minul tekkis kohutav nohu ja ma magasin igal v6imalusel.

aga esialgu 2rkasime yles ja vaatasime ehmunult hommikus88ki (mitu eri sorti shokolaadi ja saia). p2rast v2hest und rohke sangria peale tervitasime m2rksa 6nnelikumat l6het, mida me siis franky ja tema tytre eline'i h2mmastuseks 6nnelikult pugisime.

 

liiga v2sinud, et eriti tegutseda, otsustasime hommiku vaikselt filmide saatel m88da saata. vahepeal k2isime v2ljas suitsetamas ja saime teada, et kurja saatuse tahtel on franky kodu muidugi t2pselt kohaliku pubi k6rval, mille tihedamaid kylastajaid ta k6iki nimepidi teadis ning kes meid kohe vestlusesse haarasid, sugugi hoolimata sellest, et yksteise m6istmine selles inglise-holladi-prantsuse keele segapuntras ysna vaevaliseks kujunes.

see eest olid k6ik suurep2rased ja toredad ning kuigi me v6iks vanduda, et 88sel franky poole j6udes n2gime uksel suitsul t2pselt samu n2gusid, kes meid kymme tundi hiljem v2ljas r66msalt tervitasid, olid nad h2mmastavalt 2rkvel ja 6nnelikud.

varsti taandusime siiski tagasi tuppa, vaatasime filmi l6puni ja siis teisegi, k2isime p6gusalt internetis ja suundusime siis linna sydamesse, kuhu franky meid uhkelt ykshaaval mootorrattal transportis. seal oli frankyl plaan leida m6ni kohvik, mis pyhap2eval lahti oleks. meil oli plaan lihtsalt ringi vaadata ja franky k2is meil siis ehmunult j2rel m6istmata, mis siin yldse vahtida on ja yritas meie rohketele kysimustele vastuseid anda.

tema ilmseks kergenduseks j6udsime viimaks alguspunkti tagasi ning istusime v2lja lauda, j6ime seekord magusat "naiste" krieki ja saime kaela natuke p2ikest ja natuke vihma ning olime siis n6us tagasi koju naasma, ootama homset hommikut, et yheksast pariisi poole edasi s6ita.

yheksas

asusime siis vahvasti amsterdami poole teele, hitchwikist v2lja kirjutatud juhised, kuhu s6ita rongiga, mis kohas h22letama hakata. j6udsime 6igesse peatusesse, tulime maha ja asusime jalak2ijate silda otsima (juhiste j2rgi pidime sellest yle k6ndima ja siis kohe pidigi parim spot paiknema). ning selles neetud kohas polnud yhtki.

seega otsustasime teha seda, mis meid kriisiolukordades alati k6ige paremini aitab - hakkasime s88ma. v6ileibadega yhele poole saanud, oli meil olemas juba ka j2rgmine plaan - s6ita rongiga veel yks peatus, sest kaardi j2rgi pidi seal v2hemasti sild olema ja miskit paremat meil nagunii ette v6tta polnud.

 

seega olime oma edus veendunud ning asusime kaardilt parimat marsruuti otsima. 6ige pea suunasime oma otsingud ymber k6igest kaardile. ja tegime kindlaks, et see on reisi j2tkanud omal k2el eelmisel rongil.
lohutasime endid sellega, et v2hmasti teame neid teid ysna h2sti ning kui mitte hiljemgi, siis saame uue kaardi muretseda hannoveris.
ning m2rkasime selle peale, et meie "hannoveri" silt on kenasti eelmises peatuses pingil, millest me t2ie hooga kaugeneme.

seega polnud meie olukord just kiita, kui me viimaks nicolassee peatuses maha ronisime, aga v2hemasti oli sild t6esti kohe jaama k6rval, ja bensiinijaamas kohtasime veel teisigi h22letajaid ning saime materjali uue sildi jaoks.

kell hakkas juba 6htupooliku poole liikuma ning autojuhid ei n2idanud yles v2himatki entusiasmi, aga otse berliini kylje all j2rgmisesse laagrisse j22da tundus ka n2rune nii et hiiglama positiivne tundus v2ljavaade hannoverinigi j6uda. viimaks peatuski yks kaubik ning lubas hannoverist m88da s6ita. super!

6ieti polnud me seda kaubikut yldse h22letanud, sest n2gime, et istmeid on ainult kaks ning teisel neist on kylmkapp. aga teinud selgeks, et me oleme t2iesti okeid kitsa tagaistme asemel lebotama kaubiku tagaosas madratsite, tekkide ja patjade vahel, lubas franky meid lahkesti edasi viia.

hakkasime peale ronima, kui ilmus v2lja teinegi tyyp, kes meist enne eespool oli h22letanud, tuli v2lja, et tegu on poolakaga, kes ei r22kinud s6nagi inglise keelt, aga m6nev6rra venet, mida me talviga yritasime ymber t6lkida juhile, kes omakorda ei k6nelenud kuigiv6rd inglise keelt.

kuidagi saime toime ning noormees ei saanud kyll v2lja p2ris seal, kus alguses soovis, aga selle aja peale tundus ta juba p2ris 6nnelik, et auto yldse peatus. v2hemasti oli ta ilme muutunud iga berliini ringist kaugenetud kilomeetriga aina n2rvilisemaks.

vahepeal olime meie teada saanud, et meie uus autojuht s6idab mitte ainult hannoveri, vaid edasi brysseli l2hedusse ning otsustanud amsterdami vahele j2tta seadsime end auto tagaosas 6ige m6nusasti sisse. seal me siis magasime ning s6itsime ysna immigrantide moodi k6igepealt yle hollandi ja siis belgia piiri.
franky oli lahke ja jube jutukas ning peagi selgus, et paari p2eva p2rast on tal edasi asja pariisi; natuke plaani pidanud pakkus ta l6puks v2lja, et j22me hoopis tema v66rustada ning nii me siis sattusimegi hoopis pisikesse linnakesse brysseli k6rval, dendermondesse.

franky

ja tema massaazhitool

berliinist

niisiis.
ma nyyd istun prantsusmaal maailma idyllilisimas farmis ja hakkan pihta.

nii koduselt tundsime end berliinis.

sellest, et ait2h berliin, sa olid meie vastu 22retult hea ja
ait2h mikk ja kristo ja liina, et te meid v66rustasite.
ja sorri k88gimati p2rast.

berliin

berliin on tunneli l6pus.

ma nyyd kirjutan h2sti kiiresti (kuna peame kohe-kohe edasi liikuma, aga j2tsime blogimise tublisti viimasele minutile) meie tripi esimesest t6elisest peasyndmusest.
ehk siis j6udsime teisip2eva 6htupoolikul 6nnelikult, v2sinult ja r2paselt berliini kohale ja jagasime oma saabumisr66mu v6rdselt 6lle ja pesemisv6imaluse vahel (kusjuures pole kindel, et teine kordki esimest yle ei trumbanud)

k6igepealt ootasime natuke aega l2hedalolevas pargis ja j6ime 6lle, milledest me siin 6llemaal suutsime v2lja valida muidugi halvimad - aga v2hemalt olid need k6iksugu puuviljade maitsetega (parimaks osutus kirche)

yo, mikk

siis j6udis mikk koolist koju ning saime pesta ja syya ja kohvi ning seej2rel elule tagasi turgutatult l2ksime linna peale jalutama, l2bi kreuzbergi (berliini boheemlaste party sector, t2is kioskeid ja pisikesi poekesi ja hipisid) ning j6udsime viimaks j6e 22rde kus yhel majal sai v2lisseinal m88da treppe hiiglama k6rgele ronida ning avanes megailus vaade berliini represseeritud t88lisklassist natside linnaosale (aga vaate m6ttes ei teinud see kaugelt muidugi mingit vahet).

kui olime seal natuke aega istunud tuli yles koha 88valvur, tegema kindlaks, et me ikka enav2hem kained oleme ning siis veelkord, seekord juba meiega koos suitsetama, t6i kaasa ka 6lle ja muud head paremat nii et lahkusime sealt juba v2gagi ylendatud meeleolus.

ja j2ime koju j6udes koheselt magama, kuna olime talviga kogu p2evast juba niigi koletu v2sinud.

j2rgmisel hommikul saime laenuks kristo ja miku rattad ning asusime l2bi berliini liikluse navigeerima, yritus mis v2hemalt esialgu, kujutas mind ja talvit kramplikult lenkstangidest kinni hoidmas ning palvetamas, et miski meie teele ei satuks. ega meie millegi muu teele (kuigi talvi oleks 22repealt auto alla j22nud).

ypris kiiresti hakkasime systeemi siiski tajuma, lisaks oli meil terve p2ev praktiseerimiseks, kuna s6itsime l2bi n2ituse BASED IN BERLIN, mis asus viies eri punktis, seiklesime vahepeal niisama ringi, j6udsime kuskile ghettosse, kus yks v2ga entusiastlik diiler mu rajalt maha v6ttis ning sugugi ei m6istnud, miks me kohe yldse ei taha kanepit osta.

selle aja peale oli meie kahtlusest, et me v6ime olla eksinud, saanud kindel veendumus, et meil pole 6rna aimugi, kus me oleme, nii et j6udsime yksmeelsele otsusele syya natuke ja juua yks 6lle, mis toimis t2pselt nii h2sti nagu sellised plaanid ikka - leidsime paar kohalikku, kes meid p2rast pausi l6ppu kenasti 6igele teele juhatasid.

seega oli t6epoolest kuri juhus, et me k6ikidest pyyetest hoolimata ei j6udnud koju tagasi mitte yldse grillipeo alguseks. ja mitte yldse kaines olekus.
nimelt vaevalt m6ned minutid kodust eemal v6ttis meid valgusfoori taga oodates rajalt maha nigga timo (tiim6u, little t, mister t, eeevribadi n6us me, yeah, y'n6u uadai miin?), ning pole kindel kuidas t2pselt aga kuidagi segasel viisil me sattusime temaga r22kima ja siis h2ngisime veel natuke ning k6ik l6ppes nii nagu k6ik sellised asjad kipuvad l6ppema - teel grillipeole olime me t2iesti kindlad, et suudame selle kuidagi 2ra h2ndlida ning grillipeole j6udnult olime t2iesti kindlad, et we're fucked.

toit oli meeletult hea, mis on ka enamv2hem ainus kindel fakt, mille ma selle 6htu kohta anda suudan.

 

j2rgmise p2eva v6tsime vaikselt, olime kuskil kuueni kodus ja parandasime riideid ja muud reisistaffi ning l6ikasime juukseid, mis meile metsjeesustele igati 2ra kulus. otsustasime, et 6htu ootuses on vahest parem timoga mitte h2ngida ning olime kuueni kenasti kodus ja puhkasime, siis asusime ratastel teele miku kooli poole, kus toimus aastal6pu pidu v6i igal juhul mingi pidu. kuna meil olid kolm kaarti mis jupphaaval kogu tee katsid olime seekord oma edus veendunud. 

tunni aja p2rast olime eksinud

kahe tunni p2rast olime kohal.

me oleme v6rdlemisi kindlad, et tegelikult see kool ei ole nii kaugel.
seega parkisime oma rattad 2ra ning otsustasime yhe suitsu teha enne sisse minekut.

wtf, j2nesed. 

HI LEUTE

pidu oli meeletu, majad olid paksult kunsti t2is ning v2ljas hoovides toimus melu ja kontserdid ja tantsimine ja me lubasime juba t2pselt yhe minuti p2rast siit l2inud olla nii et ma nyyd jooksen kiiresti veel need viimased tunnid berliinis l2bi: maalid, 6lu, r6du, rokkb2nd, veel maale, veel 6lle, mingi creepy installatsioon kus laternaga pea keerles ringi pimeduses ja tagataustaks oli luuletus, HI LEUTE, ja veel hi leutet, ning noh.. sitaks hi leutet igal pool kuhu me sattusime, kusjuures me panime nende kleepsude paigutamisesse palju loomingulist energiat, olgugi, et parematest kohtadest need kohe alla v6eti. ja siis tantsimine kuskil k6ige tagumises hoovis.

kahjuks polnud kerge pildile j22dvustada laastatuse astet mille koolimaja oli selleks hetkeks saavutanud

l6puks nelja paiku j6udsime otsusele, et on viimane aeg lahkuda, kui j2rgmisel p2eval amsterdami poole tahame j6uda, nii et me lahkusime ning j2rgmisel p2eval ei j6udnud me ikkagi teps mitte amsterdami vaid kirjutame siiani blogi. 

aga. 

 

koduteed otsides kysisime n6u kolmelt ylipilves inglaselt kellel ei paistnud olevat sugugi suuremat lootust 6iget suunda leida kui meil, ent 6igele rongile me siiski saime ja napilt ka kotbusser toris korralikult maha ning t2iesti veatult u8-le millega s6itsime oma peatusest enesekindlalt tykk maad m88da ja j6udsime j2reldusele, et: 

we sure as hell aint gonna walk back from here

pagan, kiireks l2heb.

nii.

siis me olime veel yhe p2eva ikkagi berliinis kuna kuskil kuue paiku oli selge, et ilm on vastik ja kylm ja halb ja on hilja ja hamburgist amsterdami h22letamine on paras piin.

nii et olime kodus, kirjutasime blogi, 6htul k6ndisime veel natuke ringi linnas ja j2tsime m6ttes berliiniga hyvasti, ehk siis

olaaaaaaaaaa amsterdaaaaaaaam.