kolmas

2rgates avastasime, et meie kaitstud vaikne parkimisplats on igalt poolt ymber meie t2is pargitud nii et tegime yksmeelse otsuse uttu t6mmata. muidugi mitte enne hommikus88ki, aga seegi oli tavalisest kasinam.
laagrit kokku pakkides avastasime, et maapind meie all oli paksult tigusid t2is, kelle tati j2rgi mu vihmamantel endiselt lehkab.
p2rast visat v6itlust suutsime takistada poola tigude massilise immigratsiooni saksamaale ning asusime l2bi sombuse hommiku maantee poole k6mpima, vahepeal hotelli peldikusse hiilinud, et hambad pesta ja, mis peamine, vett v6tta.

pilte me ei teinud, sest see tundus liiga kurb.

nowhere to go

6nneks olime v2hemalt maanteele l2hedal ning saime pea kohe korralikult h22letama hakata, kuigi seegi ei l2inud libedalt - pea k6ik autojuhid zestikuleerisid meile 2gedasti midagi, mis meile tundus, et saab t2hendada ainult "kohe kaon maa alla". viimaks v6ttis meid peale yks rekkajuht, kes p2rast meie entusiastlikke "english? porusski?" teatas natuke solvunult "polska" ja ylej22nud tee vaikis. ta viis meid edasi kyll k6igest m6nikymmend kilomeetrit, ent seegi t6stis tuju, kuna olime vahepeal juba veendunud, et selles poola jumalasthyljatud linnakesest saab meie l6pp.

need kilomeetrid l2bi poola olid hingematvalt ilusad igasuguste pisikeste kynkakestega, mis tagapool l2bi hommikuse udu ainult kergelt sinakalt kumasid.

maha pani ta meid mingis pisikeses kolkas, l2himast linnast kyll vaatamiskaugusel, ent kuna meil oli vaja linnast l2bi minna, otsustasime sealsamas edasi h22letada, mis osutus 22rmiselt viljatuks tegevuseks. proovisime nii sildiga poznan kui ka lihtsalt torun (berliinist olime ammu loobunud), viimaks ilma sildita, mille peale yks auto kyll peatus, ent m6istes, et tegu on mingite hipidest turistin2rakatega, kihutas kohe edasi.
6nneks ei vedanud meid alt ka teine reegel - kohe kui me alla anname, ning otsustame parematele jahimaadele edasi k6ndida, on kohe auto platsis.
seekordne tekitas peaaegu avarii, kui rekka eest teepervele t6mbas.

robert

roolis oli robert, kes lubas s6ita kohe poznanini v2lja, samuti r22kis ta mingil m22ral inglise keelt ja venet-inglist segamini r22kides katsime k6ik teemad meie reisist kuni jalgpalli ja poliitikani v2lja.
ka jagas ta meile lahkesti suitsu (esimene auto tripil, kus tohtis suitsu teha, kuninglik luksus) ja suutis meile bensiinijaamas veel syyagi osta, vaikides maha, et ta ise syya ei soovi ning peatuse puha meie p2rast tegi.

toruni juures aga tabas meid taas eba6nn - robertit ootasid t88kohustused ning ta j2ttis meid armetule teepervele seltsiks ainult silt "poznan 127km" ja keelatud mets.

p2rast m6nd autojuhti, kellega me yhist keelt ei leidnud, v6ttis meid peale vova (tegelik nimi wojciech nii et ymberristimine oli h2davajalik), kes ka h22letas, kyll ainult prahasse (k6igest nah). p2rast tuli v2lja, et vova p22stis meid suurest h2dast, kuna autojuht oli kommenteerinud, et n2e, tydrukud t88tavad, vova aga kogenuma pilguga oli karjatanud, et ei! need on h22letajad! ja nii me sellest 6udsast kohast p22sesime.
mitte kyll kaugele.

vova kutsus meid ka prahasse. pidasime plaani.

                       

nii hea meel oli meil inowroclawist v2lja saada

saime l2hedalasuvasse linna inowroclaw, kust k6ndisime j2lle hiiglama pika maa maanteele. voval oli h22letamisest ysna ilustatud ettekujutus ning ta h22letas v6i v2hemalt proovis h22letada igal pool ja iga liikuvat asja. ka neid kes ilmselgelt vastassuunda p88rasid. ja kui paljast h22letamisest paistis v2heks j22vat, pidas ta elavat poolakeelset vestlust l2bi tuuleklaasi, mis, me v6ime ainult pakkuda, et koosnes peamiselt tema pyyetest juhte ymber veenda, et nad ikkagi poznani s6idaks.

mina, vova, talvi & autojuht, kes meid poznani t6i

tripi lahedamaid autos6ite seni

however, we did like his style. kui meie firmav6tteks on naeratused ja energilisus, siis vova laskus iga tuleva auto ees p6rmu ning k2si taeva poole sirutades anus, et keegi ometi peatuks. eriti h2sti toimis see esimesel korral (just siis kui me olime istunud s88ma) kuigi saime poznani asemel konini. see tundus parem v6imalus, kui j2rgmises v2ikeses kolkas 88d oodata - siiski maantee 22res. viimaks seal, l6i ta lauale ka teise trumbi - hiigelleht poolakeelse kirjaga "varsti l2heb pimedaks, pole kuskil magada". see niitis kohe teise juhi, kes justament poznani suundus, seekord viimaks all the way.

meie laager bensiinijaamas

poznani j6udes olime samav6rd pettunud p2evateekonnas, kui t2is tahtmist 88bida berliinis, ent oli juba h2mar ning kylm ja rekkajuhid k6ik magasid und. pidanud natuke n6u j2id meile variandid h22letada edasi, leida squatt, lyya kuskil veidi eemal laager pysti, loota, et m6ni ymbriskonna hotellike on v2ga odav v6i magada yldse vahetustega bensiinijaamas.
l6puks ometi olime kuskil, kus leidus linnakaarte, nii et kui talvi ema meid squati aadressiga aidanud oli saime selle kergesti kaardilt leitud ning 6nnelikult otsustada, et me 88bime bensiinijaamas.

talvi magab

ja paula magab

magasime vahetustega, kaks poissi, kes seal t88l olid ei pannud meie sealviibimist eriti pahaks ning, mis peamine, olid kogu 88 n6us meile vett keetma, kuigi nad teadsid, et meil oma kohv on, nii et lugesin kuskil viieni raamatut vaikselt ja tegin hommikul udust pilte, seej2rel magasin mina ning kuskil p2rast yheksat olime juba j2lle valmis liikuma.

edasi l2ks meie tripp juba niiiiii kiiresti

ja lihtsalt natuke poolat