neljas

viimane hommik enne berliini!

k6igepealt asusime bensiinijaamast teele parematele h22letamiskohtadele, kui talvi naeratas yhele noormehele, kes siis meiega juttu hakkas ajama, ning viimaks, andnud meile hulga n6u, kus oleks parim koht alustada, maksis isegi meie bussipiletid kinni. kuna ta ise pidi varem maha minema r22kis ta nii bussijuhi kui ka yhe bussis s6itnud naisega, et meile kindlasti 8eldaks, millal maha peame minema, nii et viimaks, kui oli 6ige peatus, zestikuleeris naine et minge!, bussijuht aga pani uksed nina ees kinni ja nad diskuteerisid hulk aega yle meie m6istmatute n2gude, enne kui meid viimaks siiski v2lja lasti.

iseenesest oleksime p2ris parima kohani j6udmiseks pidanud veel paar kilomeetrit k6ndima, ent otsustasime sealsamas 6nne proovida ning ei l2inudki kaua, enne kui yks rekka meid peale v6ttis ning viis t2pselt sinna, kus meil vaja oli - pniewyni. nimelt oli eelmisel p2eval viimane autojuht enne kui ta meid bensiinijaamas saatuse hooleks j2ttis n2idanud meile kaardil k2tte, kust kaudu minna, keeldunud meid A2-he 22res maha panemast ning selle asemel soovitanud h22letada otse pniewysse, siis swiebodzinisse, sealt frankfurti ja alles siis berliini. samuti n2itas ta meile kolmel eri kaardil 2ra, mis piirkonnad on tuntud prostituutide poolest, et me neist eemale hoiaks ja kindlasti seal end maha panna ei laseks.

pniewyst edasi j6udsime kahe autome swiebodzinisse, milledest teisele h22letasime end j2lle poolkogemata kui olime just otsustanud edasi k6ndida.

pniewy ja swiebodzini vahel yhel lyhikesel teel6igul n2gime t6epoolest 2ra ka hoorad, kes seal m6ned kilomeetrid peaaegu k6rvuti tee 22res seisid, ning hingasime kergendunult, kui me sellest kohast kaugele-kaugele edasi s6itsime.

swiebonzenist saime otse piirile j2rgmise autoga, mille juht luges ette itaalia, poola, vene ja saksa keele ning teatas v6rdlemisi ladusas inglise keeles, et kahjuks ta just seda keelt ei valda. inglise ja tema aeglase ja kannatliku vene keele abil saime siiski r22gitud.

l6puks ometi

piiril

piiri yletasin mina pl2tudes - proovi m6ttes, sest siiani olime eestist saadik kogu aja paljajalu olnud - talvi kangekaelselt ilma. peagi andsin minagi alla ning h22letasime juba m6lemad jalan6udeta - neljakymne kraadi kohta polnud asfalt sugugi nii tuline.

meie rekkajuht

meie yle natuke nalja heitnult tulid piirivalvurid meid viimaks edasi saatma ning kontrollisid ka dokumendid j2rgi. lubasime siis piinarikka teekonna yle silla, mis kohe p2rast piiri algas, l2bida, ent just siis, kui olime seljakotid taas selga t6mmanud, peatus yks rekka, kes juhtus justament berliini s6itma, mis oli parem, kui me lootagi oskasime. lisaks muule oli ta kymne minutiga v2lja otsinud juba ka miku aadressi ning oli siiralt mures, et neid t2navaid on kaks, nii et pidin helistama ja postikoodi v2lja uurima.

alguses oli okei

aga siis hakkasime muretsema

teel tegi ta laias laastus k6ike peale juhtimise - pildistas meid, koristas kabiini, m2ngis telefonis m2nge, saatis s6numeid ning kogu selle aja kuulas t2iel volyymil maailma quite possibly halvimat muusikat. aga muidugi oli ta v2ga abivalmis ning kontrollis kogu aeg, kas meil on ikka k6ik h2sti ja pakkus syya ja juua ja v6rratult kanget suitsu ja l6puks, kui olime peaaegu kohal, ei pidanud paljuks ka oma amfetamiinivarusid meiega jagada, kuigi meie keeldusime viisakalt ja ka tema j2ttis seepeale vahele.

meie hiigels6iduk

enne kui ta berliini kesklinna t2navar2gastikku sukeldus, j2ttis ta siiski treileri maha, nii et saime herrfurthestrassele koletult k6rges ja suures rekkakabiinis, millest liseks muule 6udusele blastis v2lja t2iel volyymil "felicita!"

oo kuidas me seda laulu vihkama 6ppisime