kell neli astusime v6ru maanteel viimaks oma hiiglaslike kottidega l6plikult uksest v2lja ja l2ksime bussi peale, mis ei viinud meid mitte ainult linna serva, vaid meie kujutlustes juba l6unasse, seikluste poole. yleyldse olime ylevas meeleolus. marssisime uhkelt teistest h22letajatest m88da, kergitasime "riga" sildi ja j2ime ootama kui mitte rekkat, siis v2hemalt kedagi, kes valka s6idaks.
p2rast poolt tundi aina muserdavamaks muutunud seismist - olime ikkagi nii lootusi t2is, et iga maantee 22res tyhjalt passitud minut tundus terve igavik - v6ttis meid peale yks punane logu, mis lubas lahkesti elvasse 2ra visata.
parem see kui mitte midagi, v2hemasti oleme algust teinud.
ja seda m6tlesime me ka siis, kui auto kymne kilomeetri j2rel v2lja suri ning meid vihmasele hallile maanteel6igule maha pani.
saime j2rgmisele autole, mis meid seekord p2riselt elvasse viis ning kuhu unustasin meie uhke "RIGA" sildi. saime autolt maha veel enam mahaj2etud kohas, kus m6ni auto m88dus iga viie minuti tagant.
kuigi tuleb tunnistada, et seal oli 22rmiselt ilus. ja fenomenaalselt vaikne.
j2rgmine auto pereisa, kaksikute ja minitraktoriga oli lahkelt n6us meid veel m6nikymmend kilomeetrit l6una poole viskama, kusjuures selle osa teest l2bis mu kott j2relk2rus vihma k2es, mis muutis hiljem 88bimise niiskes magamiskotis ypris tylikaks.
sealt edasi saime juba autole, mis s6itis lausa p2rnuni, nii et loobusime valgast (ja ma m6tlen siiani 6udusega, et me oleksime pidanud ylej22nud tee kuskil l2tis m88da pisikesi teid m6nekymne kilomeetri kaupa riiga h22letama). autojuhid olid kaks k6rgema kunstikooli vilistlast, kes kogu tee vaheldumisi kr6pse ja 6lle ostsid, mida nad lahkelt ka meiega jagasid, teel p2rnusse n2itust maha v6tma. selle ajaga meie tripitunne taastus ning ikla teele j6udes olime juba m6lemat pidi k6rgendatud meeleolus.
m6neks ajaks l6ppes ka meie eba6nn, sest j2rgmine auto viis meid juba t2pselt piiri 22rde, kus otsustasime teha s88gipausi ning saime teeveerel v6ileibu tehes aimu meie tripi esimest reeglist - kas me h22letame v6i mitte, kohe, kui me syya tahame v6tab meid hopsti auto peale.
peatus nimelt auto kahe l2ti mehega, kes suundusid 6nnekombel otsa riiga ning panid meid maha kesklinnas, seletanud, et k6ige parem on kokku saada inimestega laima kella all, rongijaamast tasub eemale hoida (meil kulus umbes tund enne kui olime piisavalt meeleheitel ning rongijaama l2ksime) ning soovitasid wifit minna otsima macdonaldsisse.
wifi leidsime yks kohvik edasi, breikbattle'i tagant, kus selgus et meie laptop on katki, oleme 88sel ilma peavarjuta riia kesklinnas ja kogu riia peale ei leidu yhtki avaliku suurt linnaplaani.
viimaks k6ndisime euroopa kaardi j2rgi umbkaudu 6iges suunas ning kysisime vastutulijatelt abitult "gde litva?" mille peale nad meie h2mmelduseks meid k6ik bussijaama saatsid.
bussijaama ees leidus 6nneks pisike ymbruskonna kaart, mida euroopa omaga v6rreldes, suutsime enamv2hem paika panna suuna a7-le.
j2rgnes muserdav k6mpimine m88da j6e22rt, kuni yhe silla ees liiklusm2rk t6endas, et teisel pool peab a7 t6epoolest olema. kuna naabrus ei tundunud k6ige inims6bralikum, k6ndisime yle yyratu silla teisele kaldale, leidsime m6ned puud ja pakkisime oma laagri lahti kolme paiku 88sel.
No comments:
Post a Comment